{"id":5380,"date":"2023-06-05T16:19:39","date_gmt":"2023-06-05T08:19:39","guid":{"rendered":"http:\/\/www.dcl-controls.com\/?p=5380"},"modified":"2025-03-31T09:18:37","modified_gmt":"2025-03-31T09:18:37","slug":"why-voltage-signal-oscillate","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dclactuator.com\/et_ee\/tugi\/ta-akutoitur\/miks-pingesignaal-vongub","title":{"rendered":"Miks pinge v\u00e4ljundsignaalid teatud tingimustes k\u00f5ikuvad?"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\u00a0<\/h3>

1. Pinge signaali \u00fclekandetee<\/strong><\/h2>
\"Joonis
Joonis 1 Pingeallika signaalide edastustee<\/figcaption><\/figure>

Nagu n\u00e4idatud Joonis 1<\/strong>, koosneb pinge signaali \u00fclekandes\u00fcsteem kolmest p\u00f5hikomponendist:<\/p>

  1. Negatiivse tagasiside pinge v\u00e4ljundahel<\/strong><\/p><\/li>

  2. Signaali \u00fclekandekaabel<\/strong><\/p>

    • Sisaldab parasiitne mahtuvus (C1)<\/strong> ja parasiitse induktiivsuse (L1)<\/strong>, mis s\u00f5ltuvad kaabli pikkus<\/strong> ja juhtmestiku paigutus<\/strong>.<\/p><\/li><\/ul><\/li>

    • Sisendsignaali omandamise vooluring<\/strong><\/p>

      • V\u00f5ib sisaldada madalp\u00e4\u00e4sfilter (L2, C2)<\/strong>.<\/p><\/li><\/ul><\/li><\/ol>

        2. Miks tekib v\u00f5nkumine?<\/strong><\/h2>

        Negatiivse tagasisidega pingesignaalis\u00fcsteemis arvutatakse sisendsignaal j\u00e4rgmiselt:<\/p>

        \u2223Xi\u2032\u2223=\u2223Xi\u2223\u2212\u2223Xf\u2223|X_i'| = |X_i| \u2013 |X_f|<\/span><\/p>

        Siiski, kui tagasisidesignaal (|Xf|) on faasinihkes 180\u00b0 v\u00f5rra<\/strong>, v\u00f5rrand muutub j\u00e4rgmiselt:<\/p>

        \u2223Xi\u2032\u2223=\u2223Xi\u2223+\u2223Xf\u2223|X_i'| = |X_i| + |X_f|<\/span><\/p>

        See t\u00e4hendab, et isegi kui sisendsignaali pole<\/strong> rakendatakse (|Xi| = 0<\/strong>), siis Tagasisidesignaal toetab v\u00e4ljundit<\/strong>, mis viib iseseisev v\u00f5nkumine<\/strong>.<\/p>

        V\u00f5nkumise tekkimiseks peavad olema t\u00e4idetud kaks tingimust:<\/p>

        1. Silmuse v\u00f5imendus on suurem kui 1:<\/strong> |AF| > 1<\/strong><\/p><\/li>

        2. Faasinihe vastab j\u00e4rgmisele:<\/strong> \u03c6A + \u03c6F = (2n+1)\u03c0<\/strong><\/p><\/li><\/ol>

          See faasinihe<\/strong> ts\u00fcklis olev teave p\u00e4rineb mitmest allikast:
          \u2714 Parasiitne mahtuvus (C1) ja induktiivsus (L1) \u00fclekandekaablis<\/strong>
          \u2714 Madalp\u00e4\u00e4sfiltri komponendid (L2, C2) sisendahelas<\/strong>
          \u2714 V\u00e4ljundahela filtrikondensaatorid<\/strong><\/p>

          Kui kogu faasinihe ulatub 180\u00b0-ni<\/strong>, v\u00f5ib esineda enesev\u00f5nkumist.<\/p>

          3. Kuidas v\u00f5nkumist v\u00e4ltida?<\/strong><\/h2>

          V\u00f5nkumise v\u00e4ltimiseks \u00fcks kahest \u00fclaltoodud tingimusest ei tohi olla t\u00e4idetud<\/strong> t\u00f6\u00f6sagedusvahemiku piires.<\/p>

          \"Joonis
          Joonis 2. Negatiivse tagasisideahela seisund ilma v\u00f5nkumiseta<\/figcaption><\/figure>

          Nagu n\u00e4idatud Joonis 2<\/strong>, vaadeldakse kahte kriitilist sagedust:<\/p>

          • FC:<\/strong> Sagedus, kus silmuse v\u00f5imendus |AF| langeb 0 dB-ni<\/strong>.<\/p><\/li>

          • fo:<\/strong> Sagedus, mille puhul ahela faasinihe \u00fcletab -180\u00b0<\/strong>.<\/p><\/li><\/ul>

            Stabiilsuse s\u00e4ilitamiseks on v\u00f5imendus peaks olema alla 0 dB<\/strong> kui faasinihe j\u00f5uab -180\u00b0-ni.<\/p>

            4. Miks on voolu v\u00e4ljundsignaalid stabiilsemad<\/strong><\/h2>
            \"Joonis
            Joonis 3. Vooluallika tagasisideahel<\/figcaption><\/figure>
            \"Joonis
            Joonis 4. Pingeallika tagasisideahel<\/figcaption><\/figure>

            Voolusignaali v\u00e4ljundahelad<\/strong> on v\u00e4hem altid v\u00f5nkumistele, kuna:
            \u2714 Nende tagasisidetee piirdub sisemiste komponentidega<\/strong> (nagu n\u00e4idatud Joonis 3<\/strong>).
            \u2714 V\u00e4lise koormuse muutused m\u00f5jutavad faasinihet v\u00f5i v\u00f5imendust v\u00e4he<\/strong>.<\/p>

            Seevastu pinge v\u00e4ljundahelad<\/strong> (Joonis 4) v\u00f5tke tagasisidet v\u00e4ljundpunkt<\/strong>, mis t\u00e4hendab, et v\u00e4lised kaablid ja prooviv\u00f5tuahelad<\/strong> v\u00f5ivad m\u00f5jutada faasinihet ja v\u00f5imendust. Kui nende parameetrid muutuvad, siis s\u00fcsteem v\u00f5ivad t\u00e4ita v\u00f5nkumistingimusi<\/strong>, mis viib ebastabiilsuseni.<\/p>

            5. Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/h3>

            Pinget\u00fc\u00fcpi v\u00e4ljundsignaalid v\u00f5ivad v\u00f5nkuda, kui:
            \u2714 Parasiitsed komponendid p\u00f5hjustavad 180\u00b0 faasinihke.<\/strong>
            \u2714 Selle faasinihke korral j\u00e4\u00e4b silmuse v\u00f5imendus suuremaks kui 1.<\/strong><\/p>

            V\u00f5nkumise v\u00e4ltimiseks:
            \u2714 Veenduge, et ahela v\u00f5imendus v\u00e4hendatakse alla 0 dB enne, kui faasinihe j\u00f5uab 180\u00b0.<\/strong>
            \u2714 Minimeerige \u00fclekandekaablite parasiitset mahtuvust\/induktiivsust.<\/strong>
            \u2714 Tagasisideahela stabiliseerimiseks kasutage sobivat filtreerimist.<\/strong><\/p>

            Seevastu voolut\u00fc\u00fcpi v\u00e4ljundid<\/strong> on stabiilsemad, kuna nende tagasisideahelat m\u00f5jutavad v\u00e4hem v\u00e4lised koormustingimused<\/strong>.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

            \u00a0 1. Pinge signaali \u00fclekandetee Nagu joonisel 1 n\u00e4idatud, koosneb pinge signaali \u00fclekandes\u00fcsteem kolmest p\u00f5hikomponendist: Negatiivse tagasisidega pinge v\u00e4ljundahel Signaali \u00fclekandekaabel Sisaldab parasiitset mahtuvust (C1) ja parasiitset induktiivsust (L1), mis s\u00f5ltuvad kaabli pikkusest ja juhtmestiku paigutusest. Sisendsignaali hankimise ahel V\u00f5ib sisaldada madalp\u00e4\u00e4sfiltrit (L2, [\u2026]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"_acf_changed":true,"footnotes":""},"categories":[8],"tags":[49],"class_list":["post-5380","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ta-acutator","tag-input-signal"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dclactuator.com\/et_ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5380","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dclactuator.com\/et_ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dclactuator.com\/et_ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dclactuator.com\/et_ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dclactuator.com\/et_ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5380"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dclactuator.com\/et_ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5380\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dclactuator.com\/et_ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5380"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dclactuator.com\/et_ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5380"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dclactuator.com\/et_ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5380"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}